Ilma meieta ei ole meist midagi.

Ilma meieta ei ole meist midagi.

  • Kontakt

Avalik ärakuulamine võrdse kohtlemise kohta tööhõives ja kutsealal tegutsemisel

A public hearing on equal treatment in employment and occupation

22. kuupäevalnd juunil osales ELD Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) korraldatud avalikul kuulamisel, mis käsitles võrdset kohtlemist tööhõives ja kutsealal. Ürituse eesmärk oli jälgida võrdse kohtlemise direktiivi 2000/78/EÜ rakendamist tööhõives ja analüüsida, mida on saavutatud ja mida tuleb veel teha direktiivi täielikuks rakendamiseks.  

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee puuetega inimeste õiguste alalise uurimisrühma esimees Irena Petraitienė rõhutas, et direktiivis on sätestatud kohustus võtta asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada puudega inimeste ebasoodsad tingimused vastavalt mõistliku kohandamise põhimõtetele, võimaldades neile "juurdepääsu tööhõivele, osalemist, edasijõudmist või koolitust" (direktiivi artikkel 5). EL on allkirjastanud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (CRPD), mis hõlmab nii tööhõivet kui ka paljusid teisi eluvaldkondi. See tähendab, et kõik asjakohased õigusaktid, sealhulgas käesolev direktiiv, poliitikad ja programmid ELi tasandil peavad olema kooskõlas selle sätetega. Diskrimineerimise keeld on seotud kohustusega tagada "mõistlikud abinõud" puudega inimeste kasuks (et kõrvaldada kaudse diskrimineerimise võimalus).

Euroopa Parlamendi liige Marek Plura märkis siiski, et puuetega inimeste tööhõivepoliitika on ebapiisav. Tema sõnul ei ole avaliku ja erasektori tööandjad piisavalt motiveeritud puuetega inimesi tööle võtma, kuna neil puuduvad piisavad teadmised ning nad kardavad lisakulusid ja bürokraatiat. Samuti ei ole puuetega inimesed ise sageli valmis töötama, sest nad on marginaliseerunud ja sotsiaalselt tõrjutud. Hr Plura märkis, et vaja on terviklikku tugisüsteemi ja mehhanisme, mis tagaksid nende sõltumatuse tööotsingute ajal. Toetuste saamise menetlusi tuleks lihtsustada ja korraldada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid puuetega inimeste töölevõtmise kohta.

Dimitris Dimitriou, Euroopa Komisjoni (EÜ) puuetega inimeste ja kaasamise üksuse jurist, täpsustas mõistlikke kohandusi käsitlevat sätet. CRPD artiklis 2 on see määratletud kui "vajalikud ja asjakohased muudatused ja kohandused, mis ei kujuta endast ebaproportsionaalset või põhjendamatut koormust, kui see on konkreetsel juhul vajalik, et tagada puuetega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste kasutamine või teostamine teistega võrdsetel alustel". See tähendab, et tööandja peaks tegema kohandusi, mis võimaldavad puudega töötajal olla teistega võrdsetel alustel. Hr Dimitriou märkis, et kohustus kõrvaldada takistused, mis takistavad puuetega inimeste täielikku ja tõhusat osalemist tööhõives võrdsetel alustel teiste töötajatega, on piiratud, kuna mõistlike kohanduste tegemine ei tohi panna tööandjale ebaproportsionaalset koormust. Direktiivi põhjenduses 21 on täpsustatud kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks konkreetse kohandamise mõistlikkus, näiteks rahalised ja muud kulud, organisatsiooni või ettevõtte ulatus ja rahalised vahendid ning võimalus saada riiklikku rahastamist või muud abi. Tõepoolest, koormust ei peeta ebamõistlikuks, kui liikmesriigid pakuvad piisavaid abinõusid, näiteks toetusi või subsiidiume tööandjatele. Hr Dimitriou rõhutas, et direktiivi jõustamisel esineb palju probleeme.

Ansofie Leenknecht Euroopa Puuetega Inimeste Foorumist mainis, et direktiivis ei käsitleta puuetega inimeste mitmekordset ja valdkondadevahelist diskrimineerimist tööhõives. Ta märkis ka, et on oluline, et puuetega inimestel oleks juurdepääs õigusabile, kui neid diskrimineeritakse.

Stefan Trömel Rahvusvahelisest Tööorganisatsioonist (ILO) tutvustas ILO koostatud juhendit, mis edendab mitmekesisust ja kaasamist mõistlike kohanduste kaudu tööhõives. Ta rõhutas, et õigusaktide järgimisest ei piisa võrdse kohtlemise tagamiseks, vaid oluline on mitmekesine ja kaasav suhtumine ning tööandjate alateadliku eelarvamuse kõrvaldamine.

ELD rõhutab, et kurtidele töötajatele, kes kasutavad viipekeelt, on kvalifitseeritud viipekeele tõlketeenuste pakkumine mõistlikuks abinõuks nende töötamise ajal. Mõnel juhul võib olla vajalik, et tõlketeenused oleksid regulaarselt kättesaadavad. Teiste töötajate või tööotsijate puhul võib piisata juhuslikust tõlkimisest vastavalt vajadusele. 

Kõiki ajavahemikus 2022-2026 ilmuvaid väljaandeid kaasrahastab ja toodab Euroopa Komisjoni programm "Kodanikud, võrdõiguslikkus, õigused ja väärtused" (CERV).

Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Komisjoni CERVi programmi seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.

Jagage seda artiklit...

Facebook
Twitter
LinkedIn
E-post

Seotud artiklid

etEesti
Skip to content