Ilma meieta ei ole meist midagi.

Ilma meieta ei ole meist midagi.

  • Kontakt

Markku Jokinen

ACT! (Accessible Communication Today!) by European Platform and Microsoft

Velotüüpide transkriptsioon:


Me liigume oma päevakorras edasi. Meil on veel mõned kõnelejad ees. Kõigepealt tahaksin tervitada Euroopa Liidu Nõukogu presidenti Markku Jokinenit. Ta kirjeldab lühidalt probleeme ja takistusi, millega me oma igapäevaelus EUD vaatenurgast silmitsi seisame.
Hr Markku Jokinen:
Tere kõigile. Mul on väga hea meel olla siin. Ja et saame teiega pidada neid huvitavaid arutelusid tehnoloogia ja ligipääsetavuse ning nende koostoimimise üle. Ma tahaksin anda natuke tausta, mis on ELD, ja ma lähen siis asja juurde. Ma loodan, et see toimib.
Jah. Roheline nupp.
Täiuslik.
Need on 3 punkti, mida ma tahan täna edasi anda. Millised väljakutsed seisavad kurtide viipekeele kasutajate ees. Ja kuidas see isikute ligipääsetavust. Ja kirjeldada EUD projekte, mille kallal me seni EUD-s tehnoloogiatega töötanud oleme.
Euroopa Kurtide Liit on Brüsselis asuv katusorganisatsioon. Meil on 31 täisliiget. 28 ELi liikmesriiki, lisaks Island, Norra ja Šveits. Oleme EAFi täisliige. Maailma kurtide föderatsiooni piirkondlik kaasliikmeks. Samuti on meil eriline nõuandev staatus ÜRO Ecosoc'i juures. Meid rahastatakse programmi Rec kaudu. Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist komisjoni poolt.
Väljakutsed, millega kurtide viipekeele kasutajad silmitsi seisavad. Kõigepealt tahan anda veidi tausta. Viimase 10 aasta jooksul pean ütlema, et tehnoloogia on kurtide kogukonnale väga palju andnud. See on olnud kingitus kommunikatsiooni osas. Facetime'i, videovahendite ja sõnumite edastamise kaudu. See on muutnud kurtide suhtlusmaailma. Teil on võimalik 24-tunnine suhtlus kogu päeva iga päev. Kui ma kasvasin üles, siis see ei olnud nii. Oluline on öelda, et 24-tunnine suhtlus on 2 kurtide vahel või kurtide kogukonnas. Kui me mõtleme kurtide kogukonnale, kes üritab suhelda kuuljate kogukonnaga, siis siin tulevad esile tõkked. Ma tahan kirjeldada, miks ma tunnen, et see on ikka veel nii. Kaasamise osas ei ole seda olemas. Viipekeele kasutajatel on nii palju takistusi, kui nad tahavad suhelda kuulmismaailmaga. Kui me vaatame õigusakte, siis on väga vähe õiguslikku tunnustust. Mõnel on õiguslik tunnustus. Igapäevaelus võib puududa rakendamine. Mõnel on õiguslik tunnustus. Kui nad tahavad seda rakendada, siis ei ole rahastamine tegelikult olemas, et õigusakte ellu viia.
Muud küsimused, mis kerkivad esile, on tõlgendamise küsimused. Suulise tõlke pakkumine võib olla keeruline. Mõned riigid on valmis. Mõned ei ole nii valmis. Teine asi, mida me peame arvestama, on see, et viipekeele tõlkekoolitus ei ole standardiseeritud ja ei ole alati piisav igas ELi riigis.
Ja siis vaatleme viipekeele enda uurimistööd kogu Euroopas. Ei ole piisavalt uuringuid olemas või lõpetatud. Kui te mõtlete ressurssidele viipekeele õpetamiseks või millegi seadusandluse sidumiseks. Seal on vähe. See ei ole samaväärne kõnekeeleõppega. Need ei ole samaväärsed kõnekeele võimalustega. Nagu ma olen öelnud, kurtidel on tänu tehnoloogiale lihtsam parem suhtlemine. Kui me vaatame kuulmise seisukohast, vaadates televisiooni, internetti ja seda, mis viipekeel on olemas, mis esindab kurtide kogukonda, siis on seal väga vähe.
Samuti ei ole paljud inimesed teadlikud sellest, millised tehnoloogilised vahendid on nende jaoks kergesti kättesaadavad.
Ja siis see viimane punkt, mis puudutab just korpusuuringuid. See on minu märk, korpus. See hõlmab kõiki märke 1 ruumis. See uurib tõesti viipekeele sõnu, grammatikat. Kogu ELis on väga vähe tööd tehtud. See tähendab, et korpus, materjal, mis meil on, on üsna minimaalne. Kui te tahate teha tõlget, algoritmi, mis põhineb nendel andmetel, minnes viipekeelest kõnekeelde. Kuna andmed on piiratud, tekitab see väljakutse algoritmi väljatöötamisel, mis läheb tugevasse kõnekeelde. Kuidas saab arendada algoritmi, kui teil on väga vähe, millega töötada? See on suur väljakutse, millega me silmitsi seisame.
Ühendkuningriigis, Madalmaades, Belgias, Soomes ja Rootsis on olemas korpusuuringud. Aga kõik teised riigid, kes on jäänud, kes ei ole. See on väljakutse kaaluda, kuidas me saame tulevikus paremaid korpusi.
Ma mainisin varem, et soovin selgitada neid 3 projekti, millega ELD on olnud seotud. Meil oli Signspeak. 2009-2011. Signspeak'i idee on tehnoloogia, mis tõlgiks viipekeele kõnekeeleks, tekstiks või kõnekeeleks. Ja siis tekiks uus e-teenus kurtide kogukonnale. Nii et see oli selle eesmärk ja kontseptsioon. Signspeak on ka, tahtsin mainida, et araabia riikides on nad välja töötanud väga hea tõlkevahendi. Nende korpuses on 1,2 miljonit araabia sõna. Ja see suunab tõlkealgoritmi inglise keelde.
Kui me võrdleme seda viipekeelega, siis selles korpuses on ainult 3000 märki ja liigutust. 3000. Kuidas saab seda siis kõnekeelde tuua? See ei ole võimalik. Teil on vaja nii ulatuslikke andmeid, millega töötada. Nii et see ongi Signspeak.
Ma loodan, et see areneb ja liigub tulevikus.
Aga hetkel on ressursside puudumise tõttu.
Ma ei tea, kas paljud teist on teadlikud teisest projektist, Insign. See oli ulatuslik ja suur projekt. Idee oli, et kurdid ja vaegkuuljad, kes soovivad suhelda ELi institutsioonidega, saaksid seda teha viipekeele ja subtiitrite abil. Reaalajas tekst. See oli eesmärk. Et nad looksid süsteemi. Nad testisid seda. Töötati välja materjalid. Seda tuleb veel rakendada. Pidi pöialt, et see ei jääks riiulile ja seda ei kasutataks ELi institutsioonides.
Viimane projekt on Nexes. Nextes projekt on veel pooleli..
See puudutab kurte, vaegkuuljaid, kõiki kurtuse liike. Hädaolukorras saaksite otse ühendust hädaabiteenistusega. Oluline sõna on otse. Samal ajal võiksite kasutada heli, telefoni. Võite kasutada videot. Võite kasutada reaalajas teksti. Need ei ole 3 eraldi meediumit, vaid kõik koos. Te saaksite anda allkirja, kasutada reaalajas teksti ja heli korraga. Te saaksite kasutada kõiki neid. Asukohateenus, mis oleks teie telefonis. Kõik need andmed võetaks samal ajal, kui ma kurtide kodanikuna tahan teatada hädaolukorrast, saan ma kasutada hädaabiteenistust. See kontseptsioon on täielik kommunikatsioon. Ja see projekt on veel pooleli. Loodetavasti rakendatakse seda süsteemi kõigis ELi liikmesriikides.
Niisiis. Tehnoloogia on meil olemas. See on fantastiline. Me kasutame seda kogu aeg. Iga päev. Aga kuidas me saame seda kasutada kuulmisega seotud teenuste kasutamiseks, selles ongi väljakutse ja takistus. Ma arvan, et tulevikus, kui meil on olemas tehnoloogia, kaob see takistus. Praegu on see veel olemas. Tänan teid. See on minu järeldus. Tänan teid väga. (aplaus)

Mark: Aitäh, aitäh Markku. 1.30 minutit üle.
Ehk on mõnel teisel ettekandel paremad näited õigeaegsuse kohta? Suur tänu teie ettekande eest, Markku. Meil on nüüd ELi direktiivi perspektiiv valmis.

Kõiki ajavahemikus 2022-2026 ilmuvaid väljaandeid kaasrahastab ja toodab Euroopa Komisjoni programm "Kodanikud, võrdõiguslikkus, õigused ja väärtused" (CERV).

Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Komisjoni CERVi programmi seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.

Jagage seda artiklit...

Facebook
Twitter
LinkedIn
E-post

Seotud artiklid

etEesti
Skip to content