Euroopa puuetega inimeste strateegia

Vastus Euroopa puuetega inimeste strateegia (2010-2020) läbivaatamist käsitlevale avalikule konsultatsioonile

Sissejuhatus

2010. aastal avaldas Euroopa Komisjon Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010-2020 (edaspidi "strateegia"). Strateegia eesmärk on anda puuetega inimestele rohkem võimalusi, et nad saaksid täiel määral kasutada oma õigusi ja täiel määral osaleda ühiskonnas ja Euroopa majanduses, näiteks ühtse turu kaudu. Kahjuks on kurtide jaoks ELis selle eesmärgi saavutamisel endiselt palju takistusi ning kurdid puutuvad igapäevaselt kokku takistuste ja diskrimineerimisega. EUD-l on seetõttu hea meel näha, et Euroopa Komisjon täidab oma lubadust vaadata strateegia läbi 2015. aasta augustis toimunud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi läbivaatamise käigus. Arvestades, et pärast strateegia avaldamist on EL ratifitseerinud puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja teinud selle esimese läbivaatamise, mille tulemusel esitati esimesed soovitused kokkuvõtvate tähelepanekute kujul, julgustame komisjoni strateegiat läbi vaatama, võttes arvesse 2015. aasta septembris CRPD komitee poolt esitatud soovitusi.

ELD uuring oma liikmetele

ELD korraldas oma liikmete seas küsitluse ja palus tõelisi näiteid, et näha, kas ja kuidas strateegia on parandanud nende igapäevaelu nende riigis. Küsitlusele vastas 21 riiki, mis moodustavad 68% EUD liikmetest ja esindavad 64% ELi liikmesriikidest.[1] Praegu eksisteerivad ja kõrvaldatud takistused ei ole tingimata strateegia tõttu või tänu sellele kõrvaldatud. Olemasolevad tõkked võivad olla seotud sellega, et liikmesriikide valitsused ei ole ratifitseerinud või isegi rakendanud CRPDd, samuti võivad paljud saavutused olla tingitud liikmesriikide valitsuste tööst CRPD rakendamisel. Siiski on kogu ELi hõlmava poliitikadokumendi puhul, nagu strateegia, oluline hinnata, kuidas see strateegia mõjutab ja suunab teisi ELi otsuseid ning julgustab liikmesriike järgima seda oma riiklikus poliitikas, mistõttu on väga oluline esitada reaalseid näiteid inimestelt, kes kahjuks puutuvad igapäevaselt kokku tõkete ja diskrimineerimisega.
[1] Uuringule vastanud riigid on järgmised: Austria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Horvaatia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Island, Itaalia, Läti, Leedu, Malta, Madalmaad, Norra, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Šveits. Kolm neist riikidest ei ole ELi liikmesriigid, kuid nende vastused on lisatud käesolevasse dokumenti, et näidata erinevaid häid ja/või halbu näiteid strateegia eesmärkide saavutamise kohta. Samuti on Belgiat käesolevas dokumendis arvestatud ühe riigina, kuigi seda esindavad kaks kurtide ühendust, kes mõlemad vastasid ELi dokumendiküsitlusele. Väga vähestel juhtudel, kui Belgia kaks vastust erinevad, on see statistikas jagatud pooleks, st 0,5 riigiks.