2. ja 3. detsembril tähistas Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Arengufondiga Euroopa puuetega inimeste päeva veebikonverentsiga. Konverentsil esinesid kõrgetasemelised eksperdid ning komisjoni, OPDde ja liikmesriikide valitsuste esindajad. Konverentsi teemadeks olid juurdepääs tervishoiuteenustele, digitaalne ümberkujundamine ja puuetega laste vajadused. Konverentsil kuulutati välja, et Luxembourg võitis Access City Award 2022, teisel ja kolmandal kohal olid Helsingi ja Barcelona.
Euroopa Komisjoni võrdõigusvolinik Helena Dalli pidas avakõne ja tõi välja 2021. aasta märtsis avaldatud ELi puuetega inimeste õiguste strateegia tähtsuse. Ta kirjeldas mõningaid selle juhtalgatusi, nagu ELi puuetega inimeste kaart ja AccessibleEU, mille eesmärk on koondada ideid ja vahendeid, et parandada juurdepääsu kohtadele, teenustele ja teabele.
EAFi president Yannis Vardkastanis viitas vajadusele parema suhtluse ja koostöö järele riikide valitsuste ja kodanikuühiskonna vahel. Riiklike COVID-19 kavade koostamisel ei konsulteerinud paljud föderaalvalitsused kodanikuühiskonnaga seoses uute taastamisfondidega, et aidata pandeemiast enim mõjutatud inimesi. See tõi kaasa selle, et puuetega inimeste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus suurenesid veelgi. Lisaks sellele kutsus Sloveenia töö-, pere-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste ministeeriumi riigisekretär Cveto Uršič üles suurendama juurdepääsu digitaalsele ruumile. Kuna 87 miljonit puuetega inimest ELis sõltus pandeemia ajal digitaalsetest ressurssidest, tuleks kõiki veebisaite ajakohastada ja kohandada vastavalt asjakohastele standarditele, et need inimesed saaksid neile katkematult ligi.
Konverentsi esimene paneel keskendus puuetega inimeste tervisele. EAFi täitevkomitee liige Rodolfo Cattani tuletas osalejatele meelde, et tervis on universaalne inimõigus ja et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 25 kohaselt peavad riigid võtma meetmeid, et tagada kõigile puuetega inimestele võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele. See hõlmab ka mõistlike abinõude rakendamist. Cattani ütles ka, et pandeemia negatiivne mõju tervishoiusüsteemidele on viinud selleni, et puuetega inimeste juurdepääs meditsiiniteenustele ja erakorralisele ravile on takistatud.
Teine paneel keskendus puuetega inimestele ja digitaalsele üleminekule. EAFi juhatuse liige Humberto Insolera viitas ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 9, mis kohustab riike tagama puuetega inimestele võrdse juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale. See hõlmab viipekeele tõlke, subtiitrite ja audioteatri pakkumist televisiooniprogrammide ja filmide vaatamiseks. Hr Insolera kirjeldas kahte õigusakti, mille eesmärk on parandada puuetega inimeste juurdepääsu: Euroopa audiovisuaalsete meediateenuste direktiiv, mille kohaselt peavad telesaated, filmid ja voogedastusteenused, nagu Netflix ja Amazon Prime Video, olema puuetega inimestele kättesaadavad, ning 2019. aastal vastu võetud Euroopa juurdepääsetavuse seadus, mis nõuab, et tooted ja teenused oleksid ELi standardite kohaselt juurdepääsetavad.
ELD tegevdirektor Mark Wheatley esitas sellele paneelile küsimuse sotsiaalmeedia sisu kättesaadavuse kohta. Ta tõi esile viipekeeletõlke ja videotekstide puudumise veebisaitidel ning küsis, milliseid meetmeid kaalutakse nende stimuleerimiseks ja selle tagamiseks, et veebisisu oleks kurtidele kättesaadav. Hr Insolera vastas, et Euroopa Lennundusohutusametis on juba sätestatud, et kõigi tootjate ja organisatsioonide kohustus on muuta oma tooted puuetega inimestele ligipääsetavaks.
Konverentsi viimane paneel keskendus puuetega laste toetamisele ja nende õiguste kaitsmisele. Zuzana Kondradova, Eurochildi temaatiline koordinaator, selgitas, et puuetega lapsed seisavad silmitsi mitmete probleemidega, sest ühiskond kohtleb neid. Ta ütles, et nende hulka kuuluvad kvaliteetse, kaasava ja kättesaadava väikelaste hariduse, tervishoiu ja rehabilitatsiooni puudumine. COVID-19 piirangute tõttu ei saa lapsed ja noored täiskasvanud juurdepääsu rehabilitatsioonile ning hindamised ja uuringud lükatakse edasi. Hr Wheatley küsis, milliseid meetmeid kaalutakse ELi liikmesriikides, et tagada viipekeele kättesaadavus lapsepõlves, eriti kurtide sisserändajate ja pagulaste lastele. Elisabeth Gosme, COFACE Families Europe'i (mis propageerib sotsiaalpoliitikat, mis arvestab perede vajadusi ja tagab neile võrdsed võimalused) direktor, märkis, et kurtide ja vaegkuuljate laste peredele tuleb teadvustada nende õigust kaasavale haridusele. Lisaks tõi pr Gosme esile õpetajate koolituse olulisuse, et suurendada nende teadmisi erinevate puuete kohta.
Euroopa puuetega inimeste päeva tähistav konverents andis komisjonile kava, kuidas käsitleda takistusi ja pakkuda lahendusi Euroopa puuetega inimeste strateegia ja puuetega inimeste platvormi väljakutsetele. Siiski on oluline märkida, et 14 ELi liikmesriiki ei ole ikka veel järginud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis keelab diskrimineerimise puuetega inimeste suhtes, kes üritavad saada tervishoiuteenuseid. Esinejad rõhutasid COVID-19 mõju puuetega inimeste õigustele ja tööd, mida on vaja teha nende õiguste kaitsmiseks.
Eesti 
English (UK) 
Български 
Čeština 
Dansk 
Nederlands 
Suomi 
Français 
Deutsch 
Ελληνικά 
Magyar 
Italiano 
Lietuvių kalba 
Latviešu valoda 
Polski 
Português 
Română 
Slovenčina 
Slovenščina 
Español 
Svenska