20. novembril osales ELD Sloveenia töö-, pere-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste ministeeriumi korraldatud konverentsil, mis käsitles liikuvust ja juurdepääsetavust puuetega inimeste jaoks. Ürituse pealkiri oli "Võimaldades puuetega inimestele ühiskonnas osalemist, suurendades täielikult nende liikuvust ja juurdepääsetavust". Arutelu hõlmas kolme valdkonda: mitmeliigiline liikuvus, ELi puuetega inimeste kaart ja puuetega inimeste strateegia 2021-2030.
Konverentsi avasid kõnelejad, sealhulgas Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli, kes väitis, et juurdepääsetavus on puuetega inimeste täieliku osalemise eeltingimus ühiskonnas ja majanduses. Teine esineja oli EDFi president Ioannis Vardakastanis, kes rõhutas vajadust, et puuetega inimesed saaksid osaleda otsustusprotsessides vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 4 lõikele 3. Sloveenia puuetega inimeste organisatsioonide riikliku nõukogu esimees Borut Sever kirjeldas edusamme, mida riik on teinud ehitatud keskkonna ning teabe ja kommunikatsiooni juurdepääsetavuse suurendamisel. Neid eesmärke käsitletakse Sloveenia seaduses "Puuetega inimeste võimaluste võrdsustamine" ning "Veebilehtede ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse seadus".
Kõnedele järgnes ettekanne Sloveenia edusammudest puuetega inimeste heaks, eriti monumentaalsest sammust, mille Sloveenia on astunud kurtide ja vaegkuuljate ning kurtpimedate inimeste õiguste tagamisel, tunnustades põhiseaduses sloveeni viipekeelt. Mag. Cveto Uršič, ministeeriumi riigisekretär, ütles, et Sloveenia põhiseadus tagab nüüd õiguse sloveeni viipekeele ja kurtpimedate keele piiramatule kasutamisele ja arendamisele ning et ilma suhtlemiseta ei saa inimesest saada ühiskonnas tõhusat ja produktiivset täiskasvanut või teadlikku kodanikku. Kuid Anton Petrič, Sloveenia kurtide ja vaegkuuljate klubide assotsieerunud spetsialist, ütles, et meil on veel vaja teha tööd selle nimel, et viipekeel oleks kättesaadav ja seda õpetataks kõikidel kurtide haridustasemetel.
Esimene paneel - puuetega inimeste mitmeliigilise liikuvuse võimaldamine
Roman Rener, Sloveenia Geodeetilise Instituudi direktori nõunik, määratles liikuvust kui iseseisvalt punktist A punkti B jõudmist, kasutades oma keha ning olemasolevaid abivahendeid ja transpordivahendeid. Härra Rener märkis, et ühiskonna suhtumine haavatavatesse rühmadesse kajastub kõige paremini konkreetsetes näidetes ligipääsetavuse kohta linnakeskkonnas ja puuetega inimeste mitmeliigilise liikuvuse kohta. Samal ajal uuris Sloveenia linnaplaneerimise instituudi direktor dr Igor Bizjak puuetega inimeste ees seisvaid takistusi, mis tuvastati kahe sihtotstarbelise uurimisprojekti raames: "Avalikus kasutuses olevate rajatiste juurdepääsetavus puuetega inimeste vajadustele", mida kaasrahastasid Sloveenia teadusuuringute agentuur ja eespool nimetatud ministeerium, ning "Puuetega inimeste liikuvus õigusasutuste ruumides", mida kaasrahastasid Sloveenia teadusuuringute agentuur ja justiitsministeerium.
Teine paneel - Euroopa puuetega inimeste kaart
Teises paneelis esinesid kõnelejad Belgiast, Maltalt ja Sloveeniast, kes rääkisid 2017. aastal katsetatud Euroopa Komisjoni ELi puudekaardi eelistest ja väljakutsetest. Saša Mlakar, töö-, pere-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste ministeeriumi sekretär, tutvustas ELi puudekaardi eeliseid Sloveenias ja selle mõju. Sloveenia on kehtestanud oma ELi puuetega inimeste kaardid puuetega inimeste võrdsete võimaluste seaduse alusel. Mlakar väitis, et kaart on vajalik sild, mis ühendab ELi riike ja võimaldab puuetega inimestele soodustusi. Joachim Lommeln, Belgia sotsiaalkindlustuse föderaalse avaliku teenistuse poliitikakonsultant, väitis, et kaardi rakendamine Belgias keskendub kolmele peamisele eesmärgile: avaliku ja ühise kaardihaldussüsteemi loomine, teadlikkuse tõstmise kampaania teenusepakkujatele ja kasutajatele suunatud teavituskampaania väljatöötamine. Seejärel pidas Rhoda Garland, Malta puuetega inimeste õiguste komisjoni tegevdirektor, ettekande Malta projektist, mis käsitleb inimeste kogemusi ELi puuetega inimeste kaardi kasutamisel. Nende tagasiside viis selleni, et 2018. aasta aprillis asendati Malta riiklik puuetega inimeste kaart ELi puuetega inimeste kaardiga.
Kolmas paneel - Euroopa puuetega inimeste strateegia 2021-2030
Viimane paneel hõlmas OPDde, sotsiaalteenuste organisatsioonide ja Euroopa Komisjoni seisukohti. Euroopa Arengufondi asepresident John Patrick Clarke arutas lootusi ja ootusi seoses uue Euroopa puuetega inimeste strateegiaga, märkides, et siduvad õigusaktid, mis kinnitavad strateegias kavandatud algatusi, annavad parimaid tulemusi puuetega inimeste õiguste ja elu kaitsmisel Euroopas. Lisaks sellele väitis Immaculada Placencia Porrero, komisjoni puuetega inimeste ja kaasamise üksuse vanemekspert, et strateegia edendab intersektsionaalset perspektiivi, mille eesmärk on käsitleda puuetega inimeste, sealhulgas naiste, laste, eakate ja pagulaste mitmest ebasoodsast olukorrast tulenevaid riske.
Sloveenia eesistumise konverents oli informatiivne ja põnev, sest see hõlmas nii Euroopa eri osade kui ka kodanikuühiskonna ja OPDde seisukohti. Teemad hõlmasid füüsilist, digitaalset ja keelelist juurdepääsetavust puuetega inimeste jaoks Euroopas. Sloveenia tutvustas edusamme, mis on tehtud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järgimise tagamiseks, et puuetega inimesed saaksid täiel määral osaleda oma ühiskonnas, olgu selleks siis liikuvus, juurdepääsetavus või viipekeele tunnustamine.
Eesti 
English (UK) 
Български 
Čeština 
Dansk 
Nederlands 
Suomi 
Français 
Deutsch 
Ελληνικά 
Magyar 
Italiano 
Lietuvių kalba 
Latviešu valoda 
Polski 
Português 
Română 
Slovenčina 
Slovenščina 
Español 
Svenska