28. kuupäevalth Septembris osales ELD Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni (EMPL) koosolekul, kus arutati aruannet ELi puuetega inimeste strateegia rakendamise kohta. Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010-2020 põhineb ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonil ja selle eesmärk on võtta Euroopa tasandil meetmeid kaheksas prioriteetses valdkonnas: juurdepääsetavus, osalemine, võrdõiguslikkus, tööhõive, haridus ja koolitus, sotsiaalkaitse, tervishoid ja välistegevus.
Praegu koostab Euroopa Parlament raportit Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamise kohta. Raporti projekti raportöör Helga Stevens on raporti projekti jaotanud neljaks osaks. Esimene osa: "Peamised tegevusvaldkonnad" järgib puuetega inimeste strateegia struktuuri ja sõnastab soovitused, mis on seotud selle kaheksa prioriteetse valdkonnaga. Teistes osades käsitletakse ELi institutsioonide kohustusi ja puudujääke eduaruandes võrreldes lõppjäreldustega. Viimases osas antakse väljavaade uuele 2030. aasta strateegiale, mis avaldatakse eeldatavasti pärast praeguse strateegia kehtivuse lõppemist 2020. aastal. Koosoleku eesmärk oli kaaluda 426 muudatusettepanekut, mille Euroopa Parlamendi liikmed esitasid Helga Steveni raporti projektile Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamise kohta, mis avaldatakse 2017. aasta novembris.
Arutelu käigus julgustas Helga Stevens Euroopa Parlamendi liikmeid tegema raportist tugeva ning andma Euroopa Komisjonile konkreetsed suunised ja eesmärgid, kuidas jätkata Euroopa puuetega inimeste strateegiat pärast 2020. aastat ja kuidas tuua kasu kõigile puuetega inimestele Euroopas. Raportöör rõhutas, et tema muudatusettepanekud raportile koostati tihedas koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega, võttes arvesse mitte ainult Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi (EDF) üldist seisukohta, vaid ka EDFi liikmesorganisatsioonide, näiteks EUD, seisukohti. Juba 2017. aasta juulis esitas EUD oma panuse kõnealusesse aruandesse. Proua Stevens rõhutas, et ELi puuetega inimeste strateegia rakendamist käsitleva aruande projektis keskendub ta eelkõige Euroopa algatustele, mille kaudu EL saab avaldada mõju ja näidata oma lisaväärtust puuetega kodanikele. Näiteks rõhutatakse Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamist käsitleva aruande eelnõus, et Erasmus+ programm peab kiiresti muutuma vastavaks puuetega inimeste õiguste konventsioonile, võttes kasutusele mõistlikud kohandamismeetmed puuetega inimeste jaoks. Teine näide on Euroopa puuetega inimeste kaart, millest peaks saama sarnaselt Euroopa parkimiskaardiga pikaajaline algatus. Raportöör rõhutas, et ta keskendub konkreetse ja jätkusuutliku aruande koostamisele koos selgete eesmärkidega, mida on vaja teha Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimiseks. Euroopa Komisjonile tuleb esitada kasulik ja sihipärane aruanne.
Ka teised Euroopa Parlamendi liikmed avaldasid oma arvamust. Marek Plura sõnul tuleb raportis rõhutada, et ELi vahendeid tuleb kasutada asjakohaselt, et Euroopa puuetega inimeste strateegia oleks kasulik kõigile puuetega eurooplastele. A. Kosa rõhutas, et erinevad projektid ja programmid, nagu näiteks InSIgn projekt, on juba olemas, seega peaks raport julgustama nende elluviimist.
ELD võtab järelmeetmeid Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamist käsitleva aruande kohta. Osaleme 2017. aasta oktoobri lõpus ja novembris tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis (EMPL) toimuvatel järgmistel kohtumistel aruande kohta.
Eesti 
English (UK) 
Български 
Čeština 
Dansk 
Nederlands 
Suomi 
Français 
Deutsch 
Ελληνικά 
Magyar 
Italiano 
Lietuvių kalba 
Latviešu valoda 
Polski 
Português 
Română 
Slovenčina 
Slovenščina 
Español 
Svenska