10. novembril osales ELD veebiseminaril "Puuetega inimeste õigus haridusele COVID-19 pandeemia ajal". Ürituse korraldasid Gruusia ombudsman ja Euroopa riiklike inimõiguste institutsioonide võrgustik (ENNHRI). Selle eesmärk oli uurida õigust kaasavale haridusele ja selle mõju puuetega lastele ning seda, kuidas COVID-19 pandeemia on seda kontseptsiooni muutnud.
ENNHRI peasekretär Debbie Kohner pidas avakõne, milles ta rõhutas, et COVID-19 ja sellega seotud meetmed on paljastanud ja süvendanud juba olemasolevaid takistusi, millega puuetega inimesed ühiskonnas osalemisel silmitsi seisavad. Siiski märkis ta, et mõnes riigis on olemas seadused või poliitilised lähenemisviisid, millega püütakse seda rühma kaasata. Teise avakõne pidas Gruusia riigikaitsja Nino Lomjaria, kes ütles, et enam ei ole vaieldav, et COVID-19 piirangud on avaldanud ebaproportsionaalselt negatiivset mõju puuetega inimeste õigustele kogu maailmas. Ta lisas, et kõige levinum meede, mida pandeemia ajal maailmas kasutati, oli õppeprotsessi peatamine üldhariduse füüsilises ruumis.
Katherine Pederos, ÜRO lapse õiguste konventsiooni komitee sekretäri kohusetäitja, tuletas meile meelde, et artikkel 24 sätestab õiguse kaasavale haridusele, samas kui artikkel 11 nõuab, et valitsused kaitseksid meie õigusi ohu- ja humanitaarhädaolukordades. Ta märkis, et puuetega laste kaasav haridus nõuab muutusi kultuuris, poliitikas ning ametlikus ja mitteametlikus hariduskeskkonnas. Lisaks rõhutas proua Pederos, et pandeemia on loonud täiendavaid takistusi, nagu näiteks lukustamist, puudulikku veebipõhist koolitust ning puudega lastele pakutava individuaalse toetuse ja majutuse puudumist.
Teine kõneleja oli EAFi juhatuse liige Maureen Piggot, kes selgitas, et "haridus on kõigi puudega laste ja täiskasvanute jaoks oluline küsimus, sest nende hariduskogemuse kvaliteet määrab nende sõprussuhted, nende positsiooni ühiskonnas, nende enesekäsituse ning nende võimalused ja tõenäosus saada tulevikus tööd". Ta väitis, et puuetega inimeste organisatsioonide seisukohast toetab kaasamine puuetega laste sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ja enesehinnangut ning suurendab nende sotsiaalset aktsepteerimist eakaaslaste poolt. Proua Piggot ütles lõpetuseks, et kõik lapsed saavad sellest kasu, kui nad õpivad aktsepteerima paremini igasugust mitmekesisust ja arendavad suuremat tundlikkust teiste vajaduste suhtes. See on kasulik kogu ühiskonnale, mitte ainult puuetega inimestele.
Anete Ilves, Läti Vabariigi ombudsmani büroo sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste osakonna õigusnõustaja, tutvustas oma riigi vaatenurka puuetega laste ja noorte täiskasvanute õigusele haridusele. Ta ütles, et sulgemised avaldasid haridusele tõsist mõju ja et Läti koolid on püüdnud tagada võrdse juurdepääsu, kuid seisavad silmitsi täiendavate väljakutsetega, eriti seoses puuetega õppijate varustamisega. Pr Ilves tõi esile ka ligipääsetavuse takistused, millega kurdid lapsed veebipõhises õppes kokku puutuvad, sealhulgas raskused subtiitrite ja viipekeeletõlkidega.
See veebiseminar tuletas meile meelde, et puuetega lastel on õigus mõistlikele abinõudele, eriti koduõppes, kuid nad seisavad silmitsi üha suuremate piirangute ja ebapiisava toetusega oma haridusele juurdepääsul. Kurtide laste ja noorte puhul hõlmab see mõnel juhul ka seda, et nende veebipõhistes tundides ei ole viipekeele tõlk või subtiitrid kättesaadavad. Praegune pandeemia on muutnud laste hariduse dünaamikat kogu ELis, tekitades märkimisväärseid probleeme, kuid ka võimaluse muuta haridus palju kättesaadavamaks ja kaasavamaks.
Eesti 
English (UK) 
Български 
Čeština 
Dansk 
Nederlands 
Suomi 
Français 
Deutsch 
Ελληνικά 
Magyar 
Italiano 
Lietuvių kalba 
Latviešu valoda 
Polski 
Português 
Română 
Slovenčina 
Slovenščina 
Español 
Svenska