30. septembril 2021 osales ELD Euroopa Komisjoni korraldatud ümarlaua arutelul võrdõiguslikkuse andmete teemal. Selle eesmärk oli keskenduda võrdõiguslikkust käsitlevate täpsete andmete kogumist takistavate takistuste uurimisele ja parimate tavade vahetamise edendamisele, et julgustada liikmesriike kogu ELis osalema nende andmete kogumisel.
Võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli avas arutelu, tuletades sidusrühmadele meelde, et võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu aluseks olevatest väärtustest, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis kaks. Ta viitas ka COVID-19 pandeemia mõjule, mis on soodustanud vähemusgruppide diskrimineerimist ja vägivalda, nii et meil ei ole täielikku ülevaadet kahju kohta. Volinik Dalli väitis, et me vajame võrreldavaid ja korrapäraseid andmeid võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise kohta, mis võiksid meid võrdse ühiskonna suunas edasi viia.
Põhiõiguste Ameti (FRA) direktor Michael O'Flaherty lükkas ümber mõned andmekogumisega seotud müüdid:
Me ei vaja enam spetsiaalset andmete kogumist, sest meil on olemas suured andmed.
Meil on juba kogutud andmete põhjal piisavalt tõendeid.
On võimatu koguda võrreldavaid andmeid teatud rühmade kohta, kes on meie ühiskonnas tõrjutud; see nõuab liiga palju jõupingutusi.
GDPR on vabandus andmete kogumata jätmiseks.
Hr O'Flaherty ütles, et andmete kogumine ei ole pigem tarbetu, liiga keeruline või GDPRi poolt keelatud, vaid see on tegelikult meetod, mille abil saab inimestega sisuliselt suhelda, et saavutada häid tulemusi.
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktor Carlien Scheele rõhutas, et poliitika toetamiseks on oluline omada täpseid andmeid, näiteks puuetega naiste ja vägivalla kohta. Ta jätkas, et andmed intersektsionaalsuse kohta on keerulised, sest see kujundab kõigi naiste ja meeste elu erineval määral. Pr Scheele seostas andmete vajalikkust Euroopa Komisjoni hiljutise soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga (2020-2025), mille eesmärk on kaasata intersektsionaalsus, sealhulgas soolised aspektid, poliitikakujundamise kõikidesse etappidesse kõigis ELi poliitikavaldkondades. Ta jõudis järeldusele, et rohkem andmeid võimaldab soolise võrdõiguslikkuse küsimusi põhjalikumalt analüüsida ja seega aidata lahendada strateegias määratletud prioriteetsed valdkonnad ning võimaldada poliitikakujundajatel kujundada poliitikat, mis ei jäta teatud naiste ja meeste rühmi kõrvale.
Arutelus esinesid võrdõiguslikkusega tegelevad asutused ning liikmesriikide, Põhiõiguste Ameti (FRA) ja teiste ELi ametite ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Oli kasulik näha, milliseid samme peavad teiste valdkondade inimesed vajalikuks, et koguda täpseid ja sisulisi andmeid võrdõiguslikkuse kohta ning kuidas neid andmeid saab kasutada diskrimineerimise ennetamiseks ning naiste, laste, puuetega inimeste ja rahvusvähemuste kaitsmiseks vajaliku riikliku ja Euroopa poliitika loomiseks.
Eesti 
English (UK) 
Български 
Čeština 
Dansk 
Nederlands 
Suomi 
Français 
Deutsch 
Ελληνικά 
Magyar 
Italiano 
Lietuvių kalba 
Latviešu valoda 
Polski 
Português 
Română 
Slovenčina 
Slovenščina 
Español 
Svenska