Ilma meieta ei ole meist midagi.

Ilma meieta ei ole meist midagi.

  • Kontakt

Viipekeele tõlgi suunised

EUD

Viipekeele tõlgi suunised rahvusvahelistele/euroopa tasandi kohtumistele

1. Mis on viipekeeled?
Viipekeeled on loomulikud keeled, millel on samad keelelised omadused kui kõnekeelel. Nad on aastate jooksul arenenud erinevates kurtide kogukondades ning erinevad suuresti riikide ja piirkondade lõikes. Maailmas ei ole ühte universaalset viipekeelt; tegelikult on mõnes riigis rohkem kui üks viipekeel või dialekt.

Rahvusvahelistel kohtumistel kasutamiseks on aga välja kujunenud abikeel, mida sageli nimetatakse rahvusvaheliseks viipekeeleks (International Sign, IS). Tegemist ei ole täieõigusliku keelega, kuid see on kommunikatsioonilahenduseks, kui on vaja tagada juurdepääs mitmekesisele publikule. See ei saa asendada riiklikke viipekeeli, kuid võib olla vastuvõetav lahendus Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil toimuvatel kohtumistel ja üritustel, kuigi see ei ole optimaalne.

2. Mis on viipekeeletõlk?
Viipekeeletõlk on spetsialist, kes valdab vabalt kahte või enamat (viipekeelt) ja tõlgib lähtekeele ja sihtkeele vahel ning vahendab kultuuride vahel. Tõlgi ülesanne on hõlbustada suhtlemist neutraalsel viisil, tagades võrdse juurdepääsu teabele ja osalemise. Viipekeeletõlgid võivad olla nii kurdid kui ka kuuljad, kuid neil peab alati olema vastava riigi asjakohane viipekeeletõlgi kvalifikatsioon. Viipekeeletõlk on kohustatud järgima eetikakoodeksit, mis tagab erapooletuse, konfidentsiaalsuse, keelelise ja erialase pädevuse ning kutsealase arengu.

3. Õigus viipekeeletõlgile
Viipekeeletõlgi broneerimisel tuleb kurtide viipekeele kasutajatega konsulteerida nende keele ja tõlgi eelistuste osas, eriti kõrgetasemeliste koosolekute puhul. Ürituste korraldajad vastutavad selle eest, et tagada avalikel üritustel osalemine tõlketeenuse pakkumise kaudu. Sellise teenuse pakkumine julgustab kurte osalema ja osalema, tagades võrdse juurdepääsu ja võimalused, mis on kättesaadavad ka kuuljatele.

4. Adekvaatse viipekeele tõlke korraldamine
Kui palju tõlke on vaja?

  • Kui üritus kestab kauem kui üks tund, peab olema vähemalt kaks tõlki. Suurtel konverentsidel ja seminaridel on vaja vähemalt kolme tõlki.
  • Tõlkidele tuleb anda sobivad puhkeajad, sest nad töötavad kogu aeg koos, toetades oma kolleegi. Seega, kui osalejad vajavad tõlkimist vaheaegadel (nt võrgustike loomiseks), tuleb tõlkimise kvaliteedi tagamiseks tagada täiendavad tõlkijad.
  • Teatud eriolukordades, kus on näiteks kurtide paneel ja kurdid osalejad publiku hulgas, on vaja vähemalt nelja tõlki.
  • Kui on olemas tõlkide meeskond, tuleb määrata koordinaator.

Milline teave tuleb tõlkidele eelnevalt esitada?

  • Kõik ettekanded, stsenaariumid ja taustamaterjalid, sealhulgas päevakord koos esinejate nimedega, tuleb tõlkidele saata enne ürituse toimumist (vähemalt kaks päeva ette).

Kuhu tuleks paigutada viipekeeletõlgid?

  • Viipekeeletõlgid peavad olema nähtavad; tuleb tagada sobiv valgustus vastavalt kurtide eelistustele.

Kes vastutab tõlgi valiku ja kulude eest?

  • Kurtidega tuleb alati konsulteerida tema eelistuste osas (nii tõlgi kui ka kurtide endi osas).
  • Korraldav pool vastutab professionaalsete viipekeeletõlkide piisava tasu eest sarnaselt kõnekeele tõlkidele. Sõltuvalt tõlkide määramisest ja kättesaadavusest vastuvõtvas kohas peab see hõlmama asjakohast majutust ja sõidukulude hüvitamist.

5. Näpunäited kõnelejatele

  • Räägi loomulikult. Kirjalikust paberist ette lugemine toob tõenäoliselt kaasa halva ja ebapiisava tõlke.
  • Nagu suulise tõlke puhul, esineb ka siin väike viivitus.
  • Audiovisuaalse meedia kasutamisel esitage kogu helisisu, sealhulgas helide puhul tiitrid või alternatiivsed vormingud.

6. Soovitused
EUD ja efsli soovitavad tungivalt suulist tõlget kõigis riiklikes viipekeeltes, kui see on võimalik. Eriti keerulisi teemasid on võimalik täielikult mõista ainult siis, kui neid tõlgitakse kurtide rahvuslikusse viipekeelde. Ühe viipekeele tõlkimisel teise viipekeelde tuleks kasutada kvalifitseeritud kurtide tõlke.

EUD ja efsli toetavad seisukohta, et tõlgid peavad kõigepealt saama professionaalseteks ja piisavalt kogenud tõlkideks riiklikul tasandil, sealhulgas tundma teisi riiklikke viipekeeli ja kõnekeeli, enne kui nad saavad tõlkida sissetulevast riigist ja sissetulevasse keelde.

Korraldav pool peaks võtma ennetava lähenemisviisi. Viipekeeletõlkide tellimine nõuab eelnevat planeerimist. Kurtide viipekeele kasutaja võib aidata korraldajat professionaalsete ja kogenud tõlkide soovitamisel.

EUD on Euroopa Kurtide Liit, mis esindab kurtide viipekeele kasutajate õigusi ja seisukohti kogu Euroopas (www.eud.eu).

efsli on Euroopa viipekeeletõlkide foorum, mis esindab viipekeeletõlkide huve kogu Euroopas (www.efsli.org).

Ametlikud suunised (PDF-faili) saab alla laadida siin

Kõiki ajavahemikus 2022-2026 ilmuvaid väljaandeid kaasrahastab ja toodab Euroopa Komisjoni programm "Kodanikud, võrdõiguslikkus, õigused ja väärtused" (CERV).

Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Komisjoni CERVi programmi seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.

Jagage seda artiklit...

Facebook
Twitter
LinkedIn
E-post

Seotud artiklid

etEesti
Skip to content