UNESCO rahvusvaheline emakeelepäev

Täna - 21. veebruaril 2012 - on UNESCO (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioon) rahvusvaheline emakeelepäev. See päev loodi 2000. aasta veebruaris, et edendada keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning mitmekeelsust, et võidelda keelte väljasuremise vastu ja edendada emakeeleõpetust.

Viipekeeled on kurtide emakeeleks kogu maailmas. EUD usub, et õigus viipekeelele on põhiline inimõigus. Juurdepääs viipekeelele on oluline teiste inimõiguste, näiteks õiguse võrdsele haridusele, teabele või õiglasele kohtumõistmisele, teostamiseks. Ilma varase juurdepääsuta viipekeele programmidele ja haridussüsteemita, mis soodustab viipekeele (ja riigi kirjakeele) omandamist, ei saa kurdid lapsed kasutada oma põhilisi inimõigusi ei lapsena ega ka hiljem täiskasvanuna.

Kuigi üldiselt edendatakse kaasavat haridust, on Salamanca deklaratsiooni artiklis 21 sätestatud, et erivajadustega inimeste haridust käsitlev tegevusraamistik ja erivajadustega laste haridus on suunatud kaasavale haridusele:

"Hariduspoliitika peaks täielikult arvesse võtma individuaalseid erinevusi ja olukordi. Näiteks tuleks tunnustada viipekeele tähtsust kurtide suhtlusvahendina ja tagada kõigile kurtidele juurdepääs haridusele nende rahvuslikus viipekeeles. Kurtide ja kurtide eriliste suhtlemisvajaduste tõttu võib nende haridus olla sobivamalt tagatud erikoolis või eriklassides ja -üksustes tavakoolis."

Paljud keeled (sealhulgas põlisrahvaste viipekeeled) on väljasuremisohus. See on väga otsene oht, mida arutatakse korrapäraselt toimuvatel UNESCO ekspertide kohtumistel keelte ohustatuse teemal, kus hinnatakse ka viipekeelte olukorda maailmas. Maailma kurtide föderatsioon WFD korraldas koos EUDga 2011. aasta novembris konverentsi viipekeelte kui ohustatud keelte teemal, kus arutati viipekeelte hääbumise erinevaid põhjusi kogu maailmas.

Paljudes ELi ja maailma kogukondades on viipekeeled ohus välja surra, kui poliitika ei kajasta kurtide põhilist inimõigust emakeelele, nimelt riiklikule viipekeelele. Kaasav haridus, mis ei toeta viipekeeli, ja poliitika, mis ei võimalda lastel viipekeelt õppida, ohustab kurtide kogukonna kultuurilist rikkust.

UNESCO 2003. aasta seisukohavõtt sisaldab viipekeeli ja punktkirjas kirjutamist, märkides, et need on igas riigis vähemuses. Selles propageeritakse emakeele õpetamist ja õpetamist emakeele kaudu. EUD soovib juhtida tähelepanu sellele, et viipekeeled on keerulised keeled, millel on oma grammatika ja leksikon ning mida ei tohiks segi ajada kommunikatsioonisüsteemidega, nagu näiteks punktkiri, mis muudavad kõnekeele/kirjakeele teatud rühmadele nähtavaks.

Keeleliste õiguste ülddeklaratsiooni, mis põhineb põhimõttel, et kõigi keelekogukondade õigused on võrdsed ja sõltumata nende keelte õiguslikust või poliitilisest staatusest, artiklis 4 kuulutatakse, et assimilatsioon "sellisel viisil, et algsed kultuurilised tunnused asendatakse vastuvõtva ühiskonna viidete, väärtuste ja käitumisvormidega, ei tohi mingil juhul olla sunnitud või esilekutsutud ning võib olla ainult täiesti vaba valiku tulemus". Kurtide jaoks tähendab see, et neile ei tohi peale sundida kõnekeelt. Riikliku kõnekeele kirjaliku vormi õppimine on seevastu hädavajalik ja seda tuleb õpetada riikliku viipekeele vahendusel.

Rahvusvahelisel emakeelepäeval kutsub ELD poliitikakujundajaid kogu Euroopas üles tagama viipekeele piisava kaitse Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, andes kurtidele lastele õiguse saada haridust ainukeses neile kättesaadavas keeles.

Määratlus: Emakeel (Skutnabb-Kangas 2000 põhjal)

Neli võimalikku kriteeriumi:

(1) Päritolu: keel, mida inimene esimesena õppis,

(2) Identifitseerimine (sisemine ja väline): keel, millega inimene samastub või millega teised teda emakeelena identifitseerivad,

(3) Pädevus: keel, mida inimene oskab kõige paremini, ja

(4) Funktsioon: keel, mida inimene kõige rohkem kasutab.

Emakeel/keel võib vastata ühele või mitmele (või kõigile) kriteeriumidele. Enamiku kurtide puhul on selleks riiklik viipekeel.

Lisateabe saamiseks võtke palun ühendust ELi poliitikavaldkonna ametniku Annika Pabschiga:
E-post: annika.pabsch(at)eud.eu
Tel: +32 2 280 22 59
Skype: EUD_ProjectOfficer

Dokumendi PDF-versioon on leitav siit.

Täiendavad lingid:
Rahvusvahelise päeva ametlik veebisait
http://www.un.org/en/events/motherlanguageday/index.shtml

WFD/EUD pressiteade "Kakskeelsus kui kurtide laste põhiline inimõigus hariduses"

UNESCO
http://www.unesco.org/

UNESCO 2003. aasta haridusalane seisukohavõtt
http://unesdoc.unesco.org/images/0012/001297/129728e.pdf

Keeleliste õiguste ülddeklaratsioon 1996
http://www.linguistic-declaration.org/decl-gb.htm          
http://www.linguistic-declaration.org/versions/angles.pdf

Salamanca avaldus ja erivajadustega inimeste haridust käsitlev tegevusraamistik
http://www.unesco.org/education/pdf/SALAMA_E.PDF

Maailma Kurtide Föderatsioon
http://www.wfdeaf.org/

Kasulik lugemine:
Jokinen, M. (2000): Viipekeele kasutajate keelelised inimõigused. In: R Phillipson (toim.) Õigused keelele: Equity, Power and Education. New York: Lawrence Erlbaum Associates, lk. 203-213.

Marschark, M. & Spencer, P.E. (2009). Tõendid parimate tavade mudelite ja tulemuste kohta kurtide ja vaegkuuljate laste hariduses: An International Review. Rochester, NY: National Technical Institute for the Deaf - Rochester Institute of Technology.

Skutnabb-Kangas, T. (2010). Keeleõigused. In: J Jaspers, J-O Östman & J Verschueren (Eds.) Society and Language Use. Amsterdam: John Benjamins Publishing Company, lk. 212-232.

Skutnabb-Kangas, T. (2000). Keeleline genotsiid hariduses - või ülemaailmne mitmekesisus ja inimõigused? Mahwah, New Jersey: Erlbaum Associates.

Skutnabb-Kangas, T. & Phillipson, R. (1995). Keelelised inimõigused: Overcoming Linguistic Discrimination. New York: Mouton de Gruyter.

Keeleliste õiguste ülddeklaratsioon. Järelmeetmete komitee (1998). Keeleliste õiguste ülddeklaratsioon. Barcelona: Institut d'Edicions de la Diputació de Barcelona.

Varennes de, F. (1996). Keel, vähemused ja inimõigused. Haag: Martinus Nijhoff Publishers.

Wheatley, M. & Pabsch, A. (2010). Viipekeelealased õigusaktid Euroopa Liidus. Brüssel: EUD.

Prindi see lehekülg