On 12th Oktoobris osales ELD Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni (PETI) korraldatud seminaril puuetega inimeste kaitse kohta. PETI mängib olulist rolli ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise ELi raamistikus. Töötuba koosnes kahest paneelisessioonist ja uue kaasava hariduse alase uuringu esitlusest.
Serge Ebersold Euroopa Erivajaduste ja Kaasava Hariduse Agentuurist tutvustas uuringut "Kaasav haridus puuetega õppijatele". Selgitati, et kaasav haridus on riiklik teema/probleem ja selle mõistmine on riigiti erinev. Paljud riigid mõistavad kaasavat haridust kui oma tugevat poliitilist eesmärki ja seetõttu suurendavad sellele tehtavaid kulutusi vaatamata rahalistele piirangutele. Rõhutati, et kaasav haridus on vastus üha keerulisematele ja mitmekesisematele ühiskondadele ning eeldab, et mitmekesisust vaadeldakse kui vara, et ühendada tulemuslikkus ja võrdsus. Sellega eemaldutakse "kõigile sobivast" haridusmudelist ja minnakse üle individuaalsele lähenemisviisile haridusele. Kaasav haridus eeldab, et koolid arendavad kaasavat õpikeskkonda, mis on nii universaalselt kättesaadav kui ka kohandatud iga õppija vajadustele. Prof. Ebersold selgitas, et suundumus kaasava hariduse suunas on seotud individuaalse õppimise ja paindlike õpetamisstrateegiate arendamisega.
Pärast ettekannet keskenduti esimesel istungil ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga seotud arengutele ELi vaatenurgast. Euroopa Puuetega Inimõiguste Foorumi (EDF) inimõiguste koordinaator An-Sofie tutvustas EDFi tegevust seoses CRPD rakendamise edenemisega ELi tasandil. Koen Roovers Euroopa Ombudsmani büroo strateegiliste uurimiste üksusest andis osalejatele ülevaate ombudsmani hiljutisest tööst seoses puuetega inimeste õigustega. Selgitati, et ombudsmani töö põhineb peamiselt kaebustel ELi institutsioonide, ametite ja asutuste kohta. Ombudsmanile esitatakse sageli puuetega seotud kaebusi, mis puudutavad mitmesuguseid küsimusi, näiteks ELi hoonete juurdepääsetavust, ELi institutsioonide veebisaitide materjalide juurdepääsetavust, viipekeele tõlget üritustel, värbamiskonkurssidel osalemist ja puuetega laste nimel esitatud ravikindlustusnõudeid. Lisaks tegi Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi puuetega inimeste õiguste üksuse juhataja asetäitja Inmaculada Placencia Porrero ettekande Euroopa puuetega inimeste strateegia eduaruande kohta. Selgitati, et aruande eesmärk on kirjeldada ELi seniseid edusamme Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamisel ning seda, kuidas see on seotud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee soovitustega seoses ÜRO konventsiooni rakendamisega ELis. Lisaks tutvustas proua Porrero järgmisi samme, mida EL kavatseb teha. EL viib lõpule Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamise, nagu ta võttis endale 2010. aastal kohustuse, ning kasutab Euroopa puuetega inimeste strateegiat ÜRO komitee soovituste edasiseks rakendamiseks. Lisaks alustab EL mõtteid selle üle, mis peab toimuma pärast Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010-2020 ning tugevdab dialoogi liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja teiste sidusrühmadega, kes esitavad oma ideid tulevikuks. Euroopa ametiasutused valmistavad ette teise ELi perioodilise aruande ÜRO komiteele, mis on nõutav 2021. aastal, ning jätkavad puuetega inimeste olukorra süvalaiendamist peamistes poliitilistes arengutes ja ELi tulevastes meetmetes.
Teisel istungil käsitleti puuetega inimeste õiguslikku ja sotsiaalset kaitset. Euroopa iseseisva elamise võrgustiku (ENIL) tegevdirektor Zara Todd rõhutas, et puuetega inimestel on palju takistusi. Näiteks ebapiisav sotsiaalne toetus, takistused õiguslikus raamistikus, puudulikud eelarveeraldised ning ligipääsetavate tavapäraste teenuste ja rajatiste puudumine. Thomas Bignal, Euroopa puuetega inimeste teenusepakkujate assotsiatsiooni (EASPD) poliitikakonsultant rõhutas, et on äärmiselt oluline edendada tõhusaid ja kvaliteetseid teenustesüsteeme kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, et anda puuetega inimestele võimalus osaleda ühiskonnas võrdsetel alustel, saada võrdne juurdepääs tervishoiule, haridusele, tööhõivele, majandus- ja kultuurikeskkonnale ning elada iseseisvalt ja teha oma valikuid.
Töötoa lõpus rõhutati, et on äärmiselt oluline muuta peamiste sidusrühmade mõtteviisi. EL peab seadma kaasamise poliitilises tegevuskavas kõige tähtsamale kohale ning arendama edasi teadmisi ja kogemusi.
Eesti 
English (UK) 
Български 
Čeština 
Dansk 
Nederlands 
Suomi 
Français 
Deutsch 
Ελληνικά 
Magyar 
Italiano 
Lietuvių kalba 
Latviešu valoda 
Polski 
Português 
Română 
Slovenčina 
Slovenščina 
Español 
Svenska