Ilma meieta ei ole meist midagi.

Ilma meieta ei ole meist midagi.

  • Kontakt

Viipekeele õiguste potentsiaali avamine

26. kuupäevalth augustis osales EUD veebiseminaril "Viipekeele õiguste potentsiaali avamine". Üritust korraldas Maailma Kurtide Föderatsioon (WFD), mis toimus internetis. Veebiseminar oli seotud WFD ja Nippon Foundationi koostööprojektiga "Securing access to sign language rights" (Viipekeele õiguste tagamine). Selle projekti eesmärk on toetada 330 organisatsiooni, et saavutada viipekeele õiguslik tunnustamine nende riikides. Veebiseminaril keskenduti Samoa, India ja Kolumbia näidetele, kus seda tunnustamist on edendanud.

Dr. Maartje De Meulder, Utrechti rakenduskõrgkooli vanemteadur ja teadur, tutvustas oma uurimustööd viipekeele tunnustamise ja selle saavutamise erinevate õiguslike viiside kohta. Ettekanne põhines kahel juhtumiuuringul Soomest ja Šotimaalt, kus selline tunnustamine on olnud edukas. Lisaks selgitas ta, kui oluline on mõista kahte erinevat liiki viipekeele tunnustamist: 

-      Selgesõnaline tunnustamine: keskendudes otsesele õiguslikule tunnustamisele ja keele staatusele ning kurtide õigustele.  

-      Implicit tunnustamine: keskendudes puuetega seotud seadustele, teabevahetusele või muudele vähemusgruppidega seotud küsimustele.  

Veebiseminari käigus andsid mitmed riiklikud kurtide ühendused ülevaate sellest, milliseid tunnustusi nende rahvuslik(ud) viipekeel(ed) on saanud, ning tutvustasid oma viipekeelega seotud tulevasi eesmärke. Samuti uuriti, milliste probleemidega seisavad silmitsi kurtide kogukondade liikmed, kellel puudub viipekeele tunnustamine. Samoa, India ja Kolumbia kurtide ühenduste juhid selgitasid, milliste probleemidega seisavad nad silmitsi nende viipekeele õigusliku tunnustamise tagamisel, näiteks  

- Maapiirkondade kurtidele viipekeele kättesaadavuse puudumine;   

- Riikliku viipekeele väljatöötamine kurtidele samoalastele ja

- Tegelemine kurtide laste viipekeelse hariduse vähesusega.    

WFD president dr Joseph Murray rõhutas viipekeele tunnustamise tähtsust, arvestades ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (UNCRPD). Lisaks väitis dr Murray, et 66 riiki on tunnustanud oma riiklikke viipekeeli, sealhulgas paljud Euroopa riigid, kuigi see on vaid murdosa 182 riigist, kes on ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. See tähendab, et suur hulk valitsusi on küll allkirjastanud UNCPRD, kuid ei ole allkirjastatut jõustanud, mis mõjutab oluliselt kurtide elu.   

Susana Stiglich, WFD viipekeele õiguste eest vastutav ametnik, tutvustas viipekeele õiguste saavutamise suuniseid, mis avaldatakse sel aastal tööriistakomplektina. Tööriistakomplekti eesmärk on anda riiklikele kurtide ühendustele teavet, et anda neile võimalus võidelda viipekeele õigusliku tunnustamise eest ja tugevdada juba olemasolevat poliitikat. Üritus oli väga informatiivne ja tuletas meelde, et viipekeele tunnustamine on kurtide inimõiguste realiseerimiseks hädavajalik ning et kurtide ühendustel ja valitsustel on selle saavutamisel võtmeroll vastavalt ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 21.

Kõiki ajavahemikus 2022-2026 ilmuvaid väljaandeid kaasrahastab ja toodab Euroopa Komisjoni programm "Kodanikud, võrdõiguslikkus, õigused ja väärtused" (CERV).

Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Komisjoni CERVi programmi seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.

Jagage seda artiklit...

Facebook
Twitter
LinkedIn
E-post

Seotud artiklid

etEesti
Skip to content