Strateegia eesmärgid

Objectives of the Strategy

Strateegia on jagatud kaheksaks peamiseks tegevusvaldkonnaks: Juurdepääsetavus, osalemine, võrdõiguslikkus, tööhõive, haridus ja koolitus, sotsiaalkaitse, tervishoid ja välistegevus. Nende tegevusvaldkondade raames esitatud kirjelduse põhjal esitati EUD liikmetele konkreetseid küsimusi ja näiteid, et leida konkreetseid näiteid heade ja halbade tavade kohta.

Sisukord

Accessibility

Juurdepääsetavus

Strateegias kirjeldatakse seda tegevusvaldkonda nii, et "tagatakse puuetega inimeste juurdepääs kaupadele, teenustele, sealhulgas avalikele teenustele ja abivahenditele".

Avalike veebisaitide juurdepääsetavus kurtidele tähendab näiteks teabe esitamist viipekeeles.[1] avalikel veebisaitidel, sest seal antakse tavaliselt teavet avalike teenuste kohta, mis on olulised selleks, et kodanikuna täielikult nautida ja iseseisvalt elada. Siiski vastab vaid 9% riikidest, et paljudel avalikel veebilehtedel on teave viipekeeles. 45% vastanutest ütleb, et seda on võimalik leida vaid vähestel avalikel veebilehtedel ja 41% leiab, et seda ei leia üheltki avalikult veebilehelt.

Ligipääsetavus avalik-õiguslikel telekanalitel tähendab eelistatavalt programme riiklikus viipekeeles, viipekeele tõlget või vähemalt subtiitreid. Käesolevas uuringus keskenduti tõlkimisele ja subtiitritele. Viipekeele tõlget on paljudes programmides vaid 5 protsendis riikidest, samas kui valdavas enamuses, 90 protsendis riikidest, on seda vaid vähestes programmides avalik-õiguslikes telekanalites ja 5 protsendis ei ole seda üldse olemas. Mis puutub programmide subtiitritesse, siis 60 protsendil riikidest on see olemas paljudes programmides, 35 protsendil riikides on see olemas vähestes programmides ja 5 protsendil riikidest ei ole seda üldse ette nähtud.

Tuleb mõista, et ligipääsetavus on lai mõiste, mis hõlmab ka keelelist ja kultuurilist ligipääsetavust. See tähendab viipekeelseid keskkondi, kus inimesed kasutavad ja valdavad mõnda rahvuslikku viipekeelt töökohtadel, koolides, erinevates hariduskeskkondades, õppematerjalide ja erinevate meediakanalite viipekeeles, kohtudes viipekeelt kasutavate riigiametnikega ja teenusepakkujatega jne. Nii et selles mõttes on viipekeele tõlketeenused palju rohkem mõistliku majutuse iseloomu ja see üksi ei saa asendada keelelist ja kultuurilist ligipääsetavust. Kahjuks ei hõlma käesolev uuring seda erinevust piiratud aja ja ressursside tõttu.

Accessibility
  • Paljud
  • Vähesed
  • Puudub

[1]ELi liikmesriikides on 31 viipekeelt. Lisateavet vt: Wheatley, M. & Pabsch, A. (2012). Viipekeelealased õigusaktid Euroopa Liidus - II väljaanne. Brüssel: EUD. https://www.eud.eu/publications/books

Participation

Osalemine

Strateegia kohaselt tähendab osalemine "puuetega inimeste täielikku osalemist ühiskonnas, võimaldades neile kõiki ELi kodakondsusest tulenevaid eeliseid, kõrvaldades halduslikud ja suhtumisega seotud takistused täieliku ja võrdse osalemise teelt, pakkudes kvaliteetseid kogukonnapõhiseid teenuseid, sealhulgas juurdepääsu isiklikule abile".

Kõigile võrdsete õigustega osalemine hõlmab juurdepääsu teabele või viipekeelsele tõlkele spordiüritustel, kultuuriüritustel ja poliitilistel üritustel ja/või valimistel.Ligipääsetavust muuseumides, kunstinäitustel, jumalateenistustel, pereüritustel ja linnaekskursioonidel võib mingil määral leida kõigis meie uuringule vastanud riikides, kuid see, kui sageli või millistes olukordades, on väga piiratud. Kõigil juhtudel peab kurt inimene seda ise eelnevalt küsima ja seda tehakse sagedamini, kuigi ikka veel väga vähe, üks või kaks korda aastas, muuseumides või usuteenistustel ja siis ainult riigi pealinnas või suurimas linnas/linnades. Ka see muutus on paranenud tänu kurtide ühingu lobitööle ja muuseumide või korraldajate endi algatusel ning see ei tule "ametlikult". Tänu uuele tehnoloogiale on muutunud tavaliseks, et mõned muuseumid pakuvad nutitelefonide ja tahvelarvutite kaudu allalaaditavat viipekeelset teavet. Spordiürituste puhul on kurtidel keerulisem saada õigust tõlkele ja mõned liikmed leiavad, et puuetega inimeste õigustega seotud toetus on rohkem suunatud füüsilise puudega inimestele.

Riiklikud valimised

TV, valimisprotsess
ja erakonnad

Poliitilised parteid

Valimisprotsess

TV

Teave puudub

Mis puutub ligipääsetavusse viimaste riiklike poliitiliste valimiste puhul, siis peaaegu kolmandikus riikidest, 29 protsendil, ei antud üldse mingit teavet viipekeeles. Ülejäänud riikides, kus viipekeelset teavet anti, piirdus see erinevate valimistega seotud aspektidega. 24% riikides pakuti viipekeelset tõlget avalikus televisioonis poliitilistes debattides ja/või valimiste kohta käivas teabes ja uudistes. 19 % riikides andsid riigi valimiste ametiasutused oma veebilehel viipekeelset teavet valimisprotsessi kohta ja praktilist teavet selle kohta, millal, kus ja kuidas hääletada. 19 % riikides andsid riigi valimiste ametiasutused oma veebisaidil viipekeelset teavet. 14 protsendil riikidest oli ühe või mitme erakonna koduleheküljel olemas viipekeelne teave. 14 protsendil riikidest oli viipekeelne teave valimiste mitme aspekti kohta olemas, mis tähendas avalikus televisioonis toimuvaid arutelusid, erakondi ja/või praktilist teavet selle kohta, kuidas hääletada.

ELi valimised

Poliitilised parteid

Valimisprotsess

TV

Teave puudub

Ligipääsetav teave hiljutiste Euroopa Parlamendi valimiste kohta 2014. aastal oli kättesaadav ainult pooltes (50 %) ELi liikmesriikides.[1] mis tähendab, et pooltes liikmesriikides ei antud teavet. Praktilist teavet valimisprotsessi kohta ning selle kohta, millal, kus ja kuidas hääletada, oli võimalik saada 28% liikmesriikides ning viipekeele tõlge oli kättesaadav avalike teledebattide ja/või valimiste poliitiliste uudiste kohta 11% liikmesriikides. 11 protsendil liikmesriikidest oli viipekeelne teave kättesaadav erakondade või kandidaatide veebisaitidel.

[1] Island, Norra ja Šveits vastasid sellele uuringule, kuid nad ei ole ELi liikmed, mis tähendab, et neid ei võetud arvesse ei selles küsimuses ega käesolevas punktis esitatud statistikas.

Equality

Võrdsus

Võrdsust kirjeldatakse strateegias järgmiselt: "kaotada diskrimineerimine puude alusel ELis". 

Kõigi küsitlusele vastanud meie liikmete sõnul on kurtide diskrimineerimine kõige sagedamini seotud peamiselt tööhõive ja haridusega, kuna puuduvad viipekeeletõlgid ja tõlkimiseks on vähe rahalisi vahendeid, sealhulgas kvalifitseeritud tõlkide koolitused ja tõlkide tasustamise eelarve. Teiseks ja kolmandaks kõige sagedasemaks takistuseks on viipekeelse teabe ja teabevahetuse puudumine seoses hädaabiteenustega ning seejärel teave meedias. 

Employment

Tööhõive

Tegevusvaldkonna tööhõive eesmärk on "võimaldada rohkematel puuetega inimestel teenida oma elatist avatud tööturul".

Juurdepääs viipekeele tõlkele töökohal on oluline täieliku kaasamise, osalemise ja võrdsuse tagamiseks. 33% riikides on kurtidel õigus saada viipekeele tõlget töökohal nii palju kui seadusega ette nähtud. Enamikul neist juhtudest sõltub see siiski tõlkide kättesaadavusest, mis on neil juhtudel piiratud, mistõttu on seaduses sätestatud nõuded tegelikkuses vigased. Isegi kui on olemas poliitiline tahe anda tõlkidele õigused, peab olema ka poliitiline tahe eraldada rahalisi vahendeid tõlkide akadeemiliseks koolituseks, et seadus saaks praktikas toimida. 5 protsendi puhul on suuline tõlge kättesaadav kuni 20 tundi nädalas töökohal.

38 protsendil riikidest pakutakse viipekeele tõlget, kuid ainult kuni 8 tundi nädalas. Paljudes riikides eeldatakse, et neid tunde kasutatakse ka kõigis eluvaldkondades, mitte ainult töökohal, st ka hariduses, tervishoiuteenuste osutamisel, isiklikel kohtumistel jne, mistõttu on ligipääsetavate töökohtade osakaal veelgi väiksem. On riike, kus kurtidel on õigus vaid 0,5-1 tunnile tõlketeenusele nädalas.

14 protsendil riikidest ei ole süsteemi, mis annaks kurtidele õiguse suulise tõlke teenusele, kuid see on piiratud ulatuses kättesaadav ja selle üle otsustatakse enam-vähem individuaalselt. 10% riikides ei ole suuline tõlge üldse ette nähtud.

Eri riikide süsteemid, kuidas taotleda viipekeele tõlkimist, on samuti väga erinevad ja teevad selle mõnikord keerulisemaks, kuna riigi valitsuselt tuleb taotleda ja ühe taotluse kohta saab taotleda ainult teatud arvu tunde, mis tähendab, et aastas tuleb taotleda mitu korda. Samuti on riigiti erinev, kas see on tundide arv, mida saab taotleda, või on ajaline piirang, kui kaua on õigus tõlkida.

Lisaks viipekeele tõlkele on mõned näited, kus valitsus on eraldanud ettevõtetele vahendeid ka teiste töötajate viipekeele koolitamiseks ja/või tehniliste seadmete kasutamiseks, et hõlbustada suhtlemist töökohal.

Suuline tõlge tööhõives

Interpreter in employment

Piiramatu

Maksimaalselt 20h/nädalas

Maksimaalselt 8h/nädalas

Piiratud ja juhtumipõhine

Puudub

Education and training

Haridus ja koolitus

Hariduse ja koolituse eesmärgid "edendada kaasavat haridust ja elukestvat õpet puuetega õpilaste ja üliõpilaste jaoks".

Laste/õpilaste juurdepääs viipekeele tõlkele koolis on integratsiooni, kaasamise ja osalemise võti, samuti parima kvaliteediga hariduse valik, kui see peaks olema tavakoolis ja mitte kurtide erikoolis. sõltumata sellest, kas see on kurtide erikoolis või mitte. ELD uuringu kohaselt käib 29% kurtidest lastest kurtide erikoolides, kus viipekeel on esimene keel. Ülejäänud 28 protsendi puhul on viipekeele tõlge seaduslikult kättesaadav piiramatu arvu tundide jooksul ühe nädala jooksul, lähtudes konkreetse lapse vajadusest. Tõlget on võimalik saada 10-20 tundi nädalas 10 protsendis riikidest. 14 protsendil riikidest on võimalik tõlkida vaid mõned ja väga piiratud tunnid nädalas. 19 % riikides on see piirkondlike/kohalike omavalitsuste ülesanne otsustada ja tagada, mis tähendab, et see on riigiti väga erinev ja seda võib pidada üksikjuhtumite kaupa otsustatuks.

Oluline on märkida, et viipekeeletõlgi pakkumine koolis on vaid üks hariduse juurdepääsetavuse aspekt, see ei ole võrdne kaasava hariduse ja mõistliku kohandamise täies tähenduses. Täieliku kaasamise ja osalemise tagamiseks tuleb arvestada ka keelelise ja kultuurilise ligipääsetavuse aspekte, nagu viipekeelne õpikeskkond, viipekeelne õppematerjal, kvalifitseeritud viipekeeleõpetajad, viipekeel kui õppeaine jne. Kuid käesoleva uuringu piiratud aja ja ressursside tõttu ei olnud võimalik kõiki selle aspekte käesolevas dokumendis täielikult kajastada. 

Kurtide koolid

Tavakoolid koos viipekeele tõlkidega

Piiramatu

10-20h/nädalas

Vähesed/väga piiratud h/nädalas

Piirkondlik ja juhtumipõhine

Health

Tervis

Strateegias kirjeldatakse tervishoiuvaldkonna eesmärke "edendada puuetega inimeste võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele ja nendega seotud rajatistele". Viipekeele tõlke kättesaadavus tervishoiusituatsioonis on kõikides riikides prioriteediks, mis tähendab, et tõlkide ja/või rahastamise puudumise korral on tõlkide heakskiitmine meditsiinilistel/tervislikel põhjustel seda taotlevate isikute jaoks esmatähtis. Ühendkuningriigis tehtud uuring näitab, et kurtide oodatav eluiga on võrreldes üldrahvastikuga tõenäoliselt lühenenud tervishoiualase teabe puudumise, meditsiinipersonaliga halva suhtlemise ja tervishoiuasutustega üldiselt ligipääsmatute suhtlemisvahendite tõttu. Seda näitab diagnoosimata jätmine ja kehv ravi, mis läheb tervishoiusüsteemile igal aastal maksma kümneid miljoneid.[1]28 protsendil riikidest on seadusega tagatud piiramatu juurdepääs suulise tõlke osutamisele. Kuna aga kõigil neil juhtudel ei ole haritud tõlkide olemasolu, on nõudlus alati palju suurem kui pakkumine, mis tähendab, et sageli on juhtumeid, kus kurdid ei saa tõlki, isegi kui see on selle riigi seaduslik õigus. See piirdub maksimaalselt 2-25 tunniga kuus 32% riikides. Kuid seda kvooti tuleb kasutada kõikides eluvaldkondades, sealhulgas hariduses, tööhõives ja isiklikel kohtumistel jne. 10 % riikides on nende küsimuste üle otsustamine piirkondlikul/kohalikul tasandil, mis tähendab, et see on väga erinev ja otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi. Enamasti on see väga piiratud, kuna piirkondlikul/kohalikul omavalitsusel on piiratud rahalised vahendid. 10 protsendi puhul otsustab, taotleb ja maksab viipekeele tõlgi eest iga haigla ise. Siiski on juhtumeid, kus haiglas on koolitatud meditsiinitöötajad, kes oskavad viipekeelt.

Suuline tõlge tervishoius

Piiramatu

2-25h/kuu

Piirkondlik ja juhtumipõhine

Haigla ja üksikjuhtumite kaupa

[1] Lisateavet vt: http://www.signhealth.org.uk/health-information/sick-of-it-report/

Social Protection and External Action

Sotsiaalkaitse ja välistegevus

Strateegia hõlmab ka sotsiaalkaitse tegevusvaldkonda, mille eesmärk on "edendada puuetega inimeste inimväärseid elutingimusi", ning välistegevuse tegevusvaldkonda, mille eesmärk on "edendada puuetega inimeste õigusi ELi välistegevuse raames". Nagu käesolevas konsultatsiooniaruandes selgelt välja toodud, on keeleline ja kultuuriline ligipääsetavus, sealhulgas juurdepääs viipekeele tõlkidele, kurtide täieliku kaasamise ja osalemise võti. See kehtib ka sotsiaalkaitse tagamise ja selle edendamise kohta ELi välistegevuses.

Print Friendly, PDF & EmailPrindi see lehekülg