16. kuupäevalth Juulis 2021 osales EUD 1st Aastakonverents inimõiguste olukorra kohta maailmas, mille korraldasid Euroopa Parlament ja Global Campus of Human Rights. Konverentsil osalesid osalejad kogu maailmast, sealhulgas Euroopa Parlamendi liikmed, ELi volinikud, Nobeli rahupreemia laureaadid ning akadeemiliste ringkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad.
Euroopa Parlamendi presidendi David Sassoli avasõnas rõhutati, et "Euroopa asetab inimese oma keskmesse, kaitseb teda seaduse, demokraatia ja põhiõigustega". Veronica Gomez, ülemaailmse inimõiguste ülikooli president, rääkis ülemaailmse inimõiguste ülikooli funktsioonist ja ulatuslikust akadeemilisest võrgustikust.
Konverentsi käigus toimunud arutelud hõlmasid kolme peamist teemat:
- Ettevõtete ja inimõiguste suhete parandamine: Millist rolli võivad mängida nõuetekohane hoolsus ja väärtuskeskne lähenemisviis?
Euroopa Parlamendi asepresident Heidi Hautala väitis, et EL peaks vastu võtma ambitsioonikaid hoolsuskohustusi käsitlevaid õigusakte, et aidata luua vastutustundlike ja jätkusuutlike ettevõtete õiguslikud standardid, mis austaksid inimõigusi ja tegeleksid siiski äritegevusega. Hautala tuletas samuti meelde, et mõned praegused äritavad on viinud keskkonna- ja inimõiguste rikkumiseni alates tööjõu ärakasutamisest kuni maade röövimiseni.
- Karistamatuse pandeemia: Miks on vastutus oluline?
Euroopa Parlamendi asepresident Fabio Massimo Castaldo avas teise paneelistungi, väites, et ülemaailmne pandeemia on paljastanud inimõiguste raskeid rikkumisi, inimsusevastaseid kuritegusid ja paljastanud, et jätkuvalt pannakse toime sõjakuritegusid. Lisaks hoiatas Castaldo, et see toimub ajal, mil rahvusvaheline vastutusraamistik, nagu Rooma statuudi süsteem, on nõrgenemas, ning et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on oluline samm põhiõiguste kaitsmisel ja võitluses karistamatuse vastu kõige hullemate kuritegude eest. Castaldo tuletas osalejatele meelde, et COVID-19 kinnitas, et globaalsed probleemid vajavad globaalseid lahendusi.
- Mida väärt on väärtuspõhine välispoliitika, kui reageeritakse inimõiguste ja demokraatiaga seotud küsimustele kogu maailmas?
Agnès Callamard, Amnesty Internationali peasekretär, selgitas, kuidas EL lükkab ümber väärtuspõhise poliitika, mille aluseks on inimõigused, õigusriik ja põhivabadused. ELi institutsioonid loodi pärast holokausti just selleks, et tervendada haavu ja tagada, et mineviku kohutavad sündmused ei korduks kunagi tänapäeval. Proua Callamard väitis, et EL peaks edendama mitmepoolset õigustel põhinevat lähenemisviisi ning et tõeline väärtuspõhine lähenemisviis peaks dünaamiliselt tegelema ebavõrdsusega, mis tuleneb inimõiguste rikkumisest.
Üritusel rõhutati vajadust tugevdada inimõiguste ja põhivabaduste kaitset ja edendamist kõigis maailma piirkondades. Mitmed kõnelejad tõid esile Euroopa Parlamendi jõulist survet ettevõtete hoolsuskohustust käsitlevate õigusaktide vastuvõtmiseks, toetades tugevamaid õiguslikke meetmeid põhiliste inimõiguste kaitsmiseks ja kliimamuutuste vastase võitluse edendamiseks.
Konverents oli ainulaadne võimalus tutvuda mitmete inimõiguste organisatsioonide ning akadeemiliste ja riiklike osapoolte tööga kogu maailmas, et kaitsta inimõigusi ja meie põhivabaduste kaitsmise väärtust. Järgmine ülemaailmne inimõiguste olukorra konverents toimub 2022. aasta juuli keskel Veneetsias.
Eesti 
English (UK) 
Български 
Čeština 
Dansk 
Nederlands 
Suomi 
Français 
Deutsch 
Ελληνικά 
Magyar 
Italiano 
Lietuvių kalba 
Latviešu valoda 
Polski 
Português 
Română 
Slovenčina 
Slovenščina 
Español 
Svenska