27. kuupäevalth oktoobril korraldas Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon koos võrdõigusvolinik Helena Dalliga (edaspidi "volinik") seminari uue puuetega inimeste õiguste strateegia 2021-2030 (edaspidi "strateegia") kohta.
Volinik avas seminari, rõhutades, et praegu toimuvad konsultatsioonid ELi 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia üle. Volinik rõhutas, et uus 2020. aasta järgne Euroopa puuetega inimeste strateegia keskendub ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, Euroopa sotsiaalõiguste samba, säästva arengu eesmärkide ja ELi põhiõiguste harta rakendamisele. Strateegia prioriteedid on juurdepääsetavuse suurendamine, liikuvuse parandamine ja liikumisvabaduse, demokraatlikus protsessis osalemise ja iseseisva elu tagamine. Strateegia keskendub ka uute oskuste arendamisele uute töökohtade jaoks, tööturul osalemise suurendamisele ning kaasava ja mittediskrimineeriva tööhõive tagamisele. Volinik rõhutas, et oluline on tagada, et sotsiaalkaitsesüsteemid kaitseksid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest ning et puuetega inimestel oleks võrdne juurdepääs kaasavale ja kvaliteetsele haridusele ja tervishoiuteenustele. Strateegia hõlmab ka rahvusvahelist koostööd ja ELi välistegevust ning nõuab, et EL ise oleks avaliku halduse eeskujuks.
Lisaks esitlesid professor Lisa Waddington ja dr Andrea Broderick Maastrichti ülikoolist Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseaduskomisjoni (PETI) taotlusel Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna tellitud uuringut. Uuringus analüüsiti Euroopa puuetega inimeste strateegiat 2010-2020 ja esitati soovitusi uue, 2020. aasta järgse ELi puuetega inimeste strateegia kohta.
Uuring sisaldas järgmisi soovitusi, mida ELD täielikult toetab:
- ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon ja muud asjaomased ÜRO õigusaktid peaksid olema 2020. aasta järgse Euroopa puuetega inimeste strateegia kujundamisel aluseks;
- 2020. aasta järgses Euroopa puuetega inimeste strateegias tuleks arvesse võtta ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtvaid tähelepanekuid;
- Kaasata puuetega inimesed ja teised peamised sidusrühmad 2020. aasta järgse Euroopa puuetega inimeste strateegia väljatöötamisse;
- Kaardistada ELi ja liikmesriikide pädevus seoses ÜRO lapse õiguste konventsiooniga;
- ELi õiguse ja poliitika läbivaatamine ja kaardistamine ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni valguses;
- Luua lähteandmed ja näitajad ning toetada puuetega inimeste olukorda käsitlevate andmete pidevat kogumist ja koostamist;
- Määrata kindlaks ja ajakohastada perioodiliselt uue Euroopa digitaalarengu süsteemi esimene meetmete loetelu (rakenduskava);
- Säilitada olemasolevad prioriteetsed tegevusvaldkonnad ja lisada uus prioriteetne tegevusvaldkond: Kodanikuõigused;
- Võtta vastu valdkondadevaheline lähenemisviis, mis käsitleb soolist ja valdkondadevahelist lähenemist;
- Tegelege autonoomia ja õigusvõimega;
- Osalemine peaks olema uue strateegia läbiv prioriteetne valdkond;
- Käsitleda uusi olulisi valdkondi: Digitaalne kaasamine ja uued tehnoloogiad;
- tegeleda suuremal määral teadlikkuse tõstmise ning stereotüüpide ja häbimärgistamise vastu võitlemisega;
- CRPD fakultatiivse protokolli sõlmimine ELi poolt;
- Luua teabekeskused igas ELi institutsioonis, komisjoni peadirektoraatides ja ELi ametites;
- Võtta vastu süstemaatiline lähenemisviis puuetega inimeste süvalaiendamisele ja määrata kindlaks ELi ametnikud, kes vastutavad puuetega inimeste süvalaiendamise tagamise eest;
- Luua institutsioonidevaheline koordineerimismehhanism;
- Puuetega inimeste organisatsioonide ja muude kodanikuühiskonna rühmade osalemist 2020. aasta järgse strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel tuleks reguleerida tegevusjuhendiga/juhenditega;
- Tagada uue strateegia ja muude ELi vahendite ja programmide koostoime;
- Tagada, et strateegia eesmärgid võetakse ELi halduse töös arvesse;
- Parema õigusloome suunistes, mõjuhinnangutes ja hindamistes tuleks arvesse võtta puuet;
- Tagada 2020. aasta järgse Euroopa puuetega inimeste strateegia ja liikmesriikide puuetega inimeste strateegiate vastastikune täiendavus;
- hõlbustada koostööd asjaomaste osalejate vahel riiklikul tasandil;
- Kehtestada uue Euroopa puuetega inimeste strateegiaga seotud erieelarve;
- Määrata kindlaks ja ajakohastada perioodiliselt meetmete loetelu (rakenduskava);
- Viige läbi vahehindamine;
- Tagada uue puudestrateegia raames vastuvõetud vahendite individuaalne hindamine ja liikmesriikide vastavus sellele;
- Luua lähteandmed, kehtestada näitajad ning toetada puuetega inimeste olukorda käsitlevate andmete pidevat kogumist ja täiendamist;
- Luua konkreetne eelarverea, et võimaldada puuetega inimeste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist ja kaasamist 2020. aasta järgse Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamise järelevalvesse.
Töötuba oli informatiivne üritus, kus esitati palju olulisi soovitusi 2020. aasta järgse Euroopa arengukava jaoks. ELD jälgib jätkuvalt tähelepanelikult 2020. aasta järgse ELi puuetega inimeste strateegiaga seotud arenguid, et tagada selliste soovituste piisav kajastamine uues strateegias.
Täieliku uuringu lugemiseks klõpsake palun siin https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/656398/IPOL_STU(2020)656398_EN.pdf
Eesti 
English (UK) 
Български 
Čeština 
Dansk 
Nederlands 
Suomi 
Français 
Deutsch 
Ελληνικά 
Magyar 
Italiano 
Lietuvių kalba 
Latviešu valoda 
Polski 
Português 
Română 
Slovenčina 
Slovenščina 
Español 
Svenska