Kokkuvõte

Viis aastat pärast strateegia vastuvõtmist ei ole kurtide olukord ikka veel piisavalt paranenud ja kõigi täieliku kaasamise tagamiseks on veel pikk tee käia.Kurtide jaoks on ligipääsetav teave ja kommunikatsioon võtmeküsimus, et tagada täielik kaasamine ja osalemine ühiskonnas. See on tagatud näiteks viipekeele ja viipekeele tõlkimise kaudu. Kuid nagu selgub EUD liikmete seas läbi viidud uuringust, on see enamiku kurtide jaoks tänapäeval kaugel reaalsusest. Näiteks pooltes ELi liikmesriikides ei antud eelnevatel Euroopa Parlamendi valimistel viipekeelset teavet ja peaaegu kolmandikus riikidest ei antud enne riiklikke valimisi mingit teavet. See näitab selgelt, kuidas kurdid on demokraatliku protsessi kõige olulisemast osast kõrvale jäetud. Kahes kolmandikus riikidest ei ole kurtidel õigus täielikule tõlketeenusele töökohal. Kahjuks on palju rohkem näiteid igapäevase diskrimineerimise kohta, mis takistab kurtidel inimestel nautida elu võrdsetel alustel nagu kõik teisedki.

Peamine takistus, millega tuleb tegeleda, on viipekeele õiguslik tunnustamine igas riigis, sest see on võti, et käivitada ring, mis tooks kaasa rohkem ressursse ja kvaliteetset haridust viipekeele õpetajatele ja tõlkidele, nii et pakkumine vastaks nõudlusele. Samuti on vaja poliitilist tahet, et täielikult tagada inimõiguste järgimine, et luuakse süsteemid, kus tõlkimise kulud ei jääks üksikisiku või organisatsiooni kanda, vaid et seda pakutaks nii palju kui vaja.